UUS-MEREMAA EHK SINNA JA TAGASI

18.11.2024

Me oleme nüüdseks olnud kuu aega Uus-Meremaal (tundub nagu oleks kauem kui päris aus olla). Raha hakkab vaikselt otsa saama ning töö otsingud on muutunud intensiivsemaks.

Kui algselt kandideerisime paari kohta nädala jooksul, siis nüüdseks on see muutunud paariks kohaks päevas. Me oleme praegu veel arvamusel, et kiivi, ega õuna, ega viinamarja või midaiganes istandustesse me tööle ei taha minna. Veel. Siis kui arvel on vähem kui 500 dollarit, siis peab.

Kandideerime hoogsalt erinevatesse Holiday Parkidesse, kus pakutakse tööd koos majutusega. Ühte me tegelikult saime (olime sellel ajal Hastingus WorkAways). Onu helistas meie kirja peale ja umbes kümme minutit rääkis kui imelisse kohta ta meid on nõus vastu võtma.

Selle kümne minuti jooksul mina igatahes midagi öelda ega küsida ei saanud. Lühidalt – tal on imeline puhkekeskus, palk on küll väike ja töötunde hästi vähe, aga vähemalt saab ümberringi avastada. Majutuse eest tuleb teha lisatööd (mis vist on ebaseaduslik).

Raha meil sellel hetkel veel oli ehk siis me isegi korraks kaalusime seda diili. Aga uurides selle koha arvustusi, saime aru, et pole mõtet riskida.

Kui üldised “paha teenindus”, “must”, “ajale jalgu jäänud” arvustused kõrvale jätta, siis mitmetest “seal on lutikad” arvustustest me kõrvale ei suutnud vaadata. See oli selge märk, et selle kohaga pole tarvis meil ennast siduda.

26.11.2024

Viimased päevad on olnud vaimselt suht kurnavad (minu jaoks rohkem, Lauri õitseb suht iga ilmaga). Kuna meie eesmärk oli vältida igasuguseid istandusi (sest Lauril selg haige ja muud erinevad põhjused), siis erinevatelt Holiday Parkidelt vastuste ootamine on meid räsinud.

Meie esialgne plaan oli leida töö Põhjasaarel, kuid peale mitte ühegi vastuse saamist otsustasime, et vaatame ikkagi Lõunasaare töökuulutused ka üle. Panime kolm kirja teele.

Lõpuks saime ühelt Holiday Parkilt kirja tagasi – NAD TAHAVAD MEIE CV’si NÄHA. MEIL ON VEEL LOOTUST.

Ausalt ka, paar päeva veel ja ma oleks tõsiselt mõelnud koju mineku peale (mille jaoks me oleks pidanud ikkagi istandusse tööle minema haha).

Hea algus. Paar tundi peale CV-de saatmist saime kirja tagasi. NAD TAHAVAD MEIEGA VIDEOINTERVJUU TEHA. OMGOMGOMG.

Meie töövestlus kestis täpselt 4- minutit. Vastuse pidime saama järgmisel päeval. Oootasime ja ooooootasime ja ootasime. Mitte midagi. Meile kõige ebasobivamal hetkel (ronisime üle kiiviistanduse aia, et lõikekat teha) helistas meie potensiaalne ülemus meile tagasi.

Me saime tööle!! Esimesed dokumendid allkirjastatud ja lepingud peaksid meieni jõudma homme. Palk on okei. Koht on ilus (Kaiteriteri). Majutus on odav (me magame autos). Töö on okei (vist, ei tea veel ju). Ülemus tundub videokõnede põhjal mega. Eks näis..

On aeg asjad Põhjasaarel kokku pakkida ning ettevõtta natuke üle 1000-kilomeetrine teekond Lõunasaarele.